Shiatsu koolkonnad
TOKUJIRO NAMIKOSHI (1905 – 2000)
Manuaalse teraapiaga puutus T. Namikoshi kokku juba lapsena. Oma ema artriidivaevusi leevendades avastas ta, et kindel vajutus peopesade ja pöialdega parandas haige seisundit. Erilise ande tõttu sai ta kiiresti tuntuks. Litsentsi saamiseks sõitis ta juba teismelisena Tokyosse ja õppis Anma terapeudiks. Tagasi Hokkaidole pere juurde naasnuna alustas ta õpitu praktiseerimist. Siis kohandus Tampeki Tamai eeskujul Shiatsuga ja keskendus meetodile, mis kasvas välja tema enese kogemustest ja oli lähedane Ampuku’ga (kõhu teraapia).
1925. aastal avas Hokkaidol Shiatsu Teraapia Instituudi ja 1940. aastal Tokyos Jaapani Shiatsu Instituudi, millest hiljem sai Jaapani Shiatsu Kolledzh. Jaapan oli tol ajal moderniseerumas ja vanal polnud enam väärtust. Hoolimata sellest, et Shiatsu oli arenenud teraapia, pöördus Namikoshi lääne suunas.
Õppekava hakkas ühelt poolt põhinema Lääne anatoomial, füsioloogial ja refleksoloogial, ja teiselt poolt Hiina Traditsioonilisel Meditsiinil. Namikoshi stiil on üles ehitatud refleksoloogia põhimõtetele, kus teatud kindlad kehapunktid on seotud vastavate organitega ja elunditega ja vajutused stimuleerivad erinevaid funktsioone. Meridiaanide süsteemi tema teraapias ei kasutata.
SHIZUTO MASUNAGA (1925 – 1981)
1959. aastal lõpetas S. Masunaga kahe aastase koolituse Namikoshi loodud koolis Tokyos. Ta oli sel ajal juba kogenud terapeut, Shiatsut tutvustas talle tema ema, kes oli olnud väsimatu Tenpeki Tamai järgija ja kes oma pojale otsis parimad õpetajad. Masunaga oli andekas, analüütilise meelega ja kui ta hiljem õppis väärikas Kyoto Ülikoolis psühholoogiat, selgus, et shiatsu jäi väljaspoole akadeemilist sektorit ja seda kuni tema elu viimaste aastateni. Omades ebatavalist kombinatsiooni intellektuaalsusest ja praktilisest tegevusest pühendus ta projektidesse, mis olid suunatud shiatsu ametlikule tunnustamisele.
S. Masunaga jätkas Namikoshi koolis tööd õpetajana, tehes samal ajal oma uurimistööd veel 10 aastat ning õppis ülikoolis kliinilise psühholoogia kõrval veel nii Lääne kui Ida filosoofiat. Vajaduse tõttu anda shiatsule akadeemiliste ringkondade heakskiitu lisandusid ka Traditsioonilise Hiina Meditsiini õpingud.
1969. aastal lõi Shizuto Masunaga oma instituudi nimega IOKAI shiatsu kool. See nimi oli ka tema personaalse seisukoha väljendus: I – meditsiin, O – kuningas, KAI – ühendus, peegeldades tema usku, et shiatsu oli ülim meditsiin. 70-ndatel aastatel osales palju terapeute Masunaga Iokai seminaridel. Algul tundsid huvi vaid jaapanlased, hiljem tuli hulganisti ka välismaalasi. Masunaga stiili tuntakse nüüdseks nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas.
autentse MASUNAGA SHIATSU ERIsused
Kolmeks peamiseks erinevuseks on Masunaga meridiaanide kaart, ho-sha tehnika ja kõhudiagnoos.
Kui Masunaga praktiseeris Namikoshi teooria järgi, tekkisid tal stiili osas kahtlused. Namikoshi shiatsu oli küll kahe käega, kuid nö. ühene ehk ühe punkti vajutus – ho-ho – võrdne vajutus mõlemale punktile. Masunaga kasutas ho-sha’d – energia ülekandmist ühest punktist teise viisil, kus aktiivne on vaid distaalsem, ehk keha keskosast kaugemalt asuv käsi. Sellisel kahe punkti meetodil kasvas tundlikkus ning patsient ja terapeut kogesid ühendust, kui kahe samal meridiaanil oleva punkti vahele tekkis side. Ho-sha tehnikat nimetatakse jaapani kultuuri järgi piltlikult “sama materjaliga paikama” ehk “töö kliendi materjalist”. Patsiendi energiat tasakaalustatakse suunates seda teadlikult jitsu-punktist (energia ülejääk) kyo-punkti (energia puudujääk).
Erinevaks Namikoshi Hiina meditsiinilisest lähenemisest on ka Masunaga tõdemus. et nii kätel kui jalgadel mõlemal paiknevad 12 meridiaani. Hiina meditsiini yin/yang jaotuse järgi asuvad kätel 6 ja jalgadel samuti vaid 6 põhimeridiaani ning energia liigub yin/yang põhimõttel üles-alla. Masunaga selgitas ja tõestas, et terviseprobleemi korral reageerib terve keha, mitte ainult pool. Samuti tuvastas ta praktika käigus, et probleemide korral kipub energia kehas tõusma ja seiskuma ning shiatsu eesmärk on tasakaalustada energiat ja vabastada selle vool 12 põhimeridiaani kaudu kehast, jalgadest ja kätest välja.
Masunaga teoorias ei ole käsitletud Hiina akupunktuuri punkte ja nende töötlemise tehnikaid, sest primaarsed on meridiaanid. Samuti on Tsubo mõiste erinev Hiina traditsioonilise meditsiini käsitlusest. Masunaga shiatsus mõistetakse Tsubo all kyo-punkti, mis on antud hetkel kõige efektiivsem punkt energia ülekandmiseks. Seega Tsubo’d ei ole fikseeritud punktid, vaid võivad igal järgmisel hetkel muutuda.
Sei
Rahu, vaikus, vaikne
s.o. Masunaga shiatsu
MASUNAGA VIIMASED AASTAD JA SHIATSU STIILI MUUTUS
Oma viimastel eluaastatel tegeles Masunaga palju oma loodud shiatsu teooria kirjapanemisega. Ta muutis ta oma shiatsu teraapia olemust oluliselt pehmemaks ja lihtsamaks. Kui oma elu kõrgaastatel kasutas ta erinevates esitlustes dünaamilisi efektseid tehnikaid ning küünarnukke ja jalgu, siis viimastel aastatel hakkas üha rohkem lähtuma Tao filosoofiast ja lihtsusest, pöördudes tagasi iidsemate ja meditatiivsemate lähenemiste juurde. Yasutaka Hanamura, Masunaga õpilane ja tema raamatute tõlkija on kirjeldanud, et Masunaga tõdes lihtsuses peituvat efektiivsust, mis võimaldab paremat ki ja patsiendi tunnetust. Masunaga ütles, et shiatsu teraapia on terapeudi ja patsiendi ki-de omavaheline suhtlus ning see nõuab täielikku tähelepanu ja keskendumist.
Lähtudes praktilisest kogemusest korrigeeris Masunaga oma viimastel eluaastatel ka meridiaanide kaardi tsoonide asetust seljal ja kõhul.
Tema viimase raamatuga, “100 haigust”, näitab ta, kui oluliseks muutus talle teraapia diagnoosi ehk sho määramine ja interpreteerimine. Kasutades Hiina 5-elemendi süsteemi ja psühholoogilist lähenemist püüdis ta põhjalikult lahata inimese olemust ning tema haiguste tekke algpõhjuseid. Selle juures oli suur tähelepanu kõhudiagnoosil, mida Masunaga teostas nii teraapia alguses kui teraapia lõpus.
Kokkuvõttes saab öelda, et Masunaga jõudis ringiga tagasi tõdemuseni, et sisu on tähtsam kui vorm ning võti peitub lihtsuses. Tema sõnumit jaganud sensei Yasutaka Hanamura õpetas, et olulisim on energia tunnetus, rohke praktika ja Tao filosoofia. Seetõttu õpitakse Eesti shiatsu teraapia õppetundides energiat tunnetama juba esimesest õppepäevast alates.
MASUNAGA:
“Inimene on iseenda valitseja.
Terve olemiseks ja ravimiseks on vajalik tasakaal”.
Hiina meditsiinis on olulised kolm erinevat horisontaalset liini: taevas, inimene, maa.
Ki’d (energiat) võtame õhust ja toitu maast. Tavatseti mõelda, et ideaalne valitseja – kuningas, imperaator, keiser vms. – on see, kes oskab need kolm liini on omavahel kokku siduda. Sellist valitsejat kirjeldab ideogramm “O” tähe all.
Masunaga lähtus sellest kirjeldusest, kui kirjeldas oma shiatsu teraapia olemust ning andis nime oma loodud shiatsu IOKAI koolile, kus
I – tähistab meditsiini
O – ideaalne tasakaal
KAI – ühendus
IOKAI tähendab seega nö. kuninglikku meditsiini, mis on oma sisult kõrgem ja ennetav.
Siia on hea tuua paralleel Hippokratese öeldust: “Kõrgeim meditsiin on õpetada inimesi, kuidas meditsiini mitte vajada”.
Ehk sellega rõhutab Masunaga, et meie oleme iseenda valitsejad ning inimese raviks on vaja sellist harmooniat. Kui inimene on rahulolus, siis pole tal midagi vaja ei vaimselt ega materiaalselt. Ta on ka terve.
Budismis selline seisund Satori e. Nirvaana. Jaapanis on sama mõiste Zen.
